“Lihtsalt istun ju…”

Ei, istumine ei tapa, aga see teeb su keha "uniseks"

Kas oled kunagi pärast pikka tööpäeva tundnud, et su selg on justkui betoonist, õlad on kõrvadele liiga lähedal ja aju tundub olevat paksu udu sees? Kui jah, siis sa ei ole üksi. Me kipume süüdistama oma töölauda, kehva tooli või sundasendit, kuid tegelik murekoht on peidus hoopis mujal: meie keha on loodud liikuma, aga me oleme ta tooli külge liiminud.

Kas istumine on tõesti uus suitsetamine?

Lühike vastus: ei ole. See hirmutav võrdlus sündis pealkirjade ja klikkide jahil. Tänaseks on teadus selle ümber lükatud. Siiski on tõsi see, et kui me istume tunde järjest ilma ühegi pausita, hakkavad toimuma protsessid, mis meile pikas perspektiivis kasulikud ei ole.

Hea uudis? Sa ei pea investeerima tuhandeeurosesse ergonoomilisse imetooli ega hakkama üleöö joogaguruks. Piisab sellest, kui mõistad, mis su kehaga päeva jooksul tegelikult toimub, ja hakkad pakkuma talle vaheldust.

Kuldreegel Pole olemas sellist asja nagu ideaalne tööasend. Parim asend on alati sinu järgmine asend.

Mis toimub "kapoti all", kui sa tunde istud?

Kui sa jääd toolile liiga kauaks "kinni", hakkavad kehas toimuma väikesed, aga tuntavad muutused:

  • Lihased jäävad kangeks: Verevarustus aeglustub ja lihased ei saa piisavalt hapnikku.
  • Meeleolu langeb: Keha ja vaim on seotud – kui keha on loid, muutub loiuks ka mõtlemine.
  • Ainevahetus läheb säästurežiimile: Keha arvab, et on aeg puhata, mitte tööd teha.

Fakt: Jõutreening on kontoritöötaja parim sõber

Tihti soovitatakse kontoris vaid ringi jalutada või venitada. See on tore ja vajalik, aga kui tahad istumise negatiivseid mõjusid päriselt "neutraliseerida", vajad sa veidi rohkem jõudu.

Uuringud näitavad, et just jõuharjutused on need, mis aitavad lihasväsimust ja istumisest tingitud ebamugavustunnet kõige efektiivsemalt vähendada. See ei tähenda, et peaksid lõunapausi ajal kangi rebima minema. Mõni seeria kükke, planku või kätekõverdusi 2–3 korda nädalas teeb su kehale rohkem head kui mistahes imetool.

Kolm lihtsat sammu, mis muudavad su enesetunnet

Sa ei pea olema sportlane, et end hästi tunda. Piisab nendest kolmest tegevusest:

1. Vaheta asendit iga tund

Tõuse püsti, toeta üks jalg kõrgemale, nõjatu korraks seinale. Oluline on vaid see, et sa ei jääks "kipsi".

2. 15 sekundit sirutust

Vii õlad taha, venita rindkere avatuks ja tee paar sügavat hingetõmmet. See annab ajule signaali: "Me oleme ärkvel!"

3. 10 minutit jõudu (2–3x nädalas)

Kükid, kätekõverdused seina vastas või selja sirutused põrandal. Sa ei pea isegi higistama, piisab vaid lihaste "äratamisest".

Põhiline mõte Probleem ei ole istumises, vaid selles, kui sa ei tee midagi selle vastu. Liikumine on tööriist, mitte eesmärk omaette.

Ära tunne süüd, võta kontroll enda kätte

Kontoritöö ei ole su tervise vaenlane. Probleem ei ole istumises endas, vaid liikumise puudumises selle ümber. Liikumine on tööriist, mille abil saad sa ise oma enesetunnet juhtida.

Meie soovitus sulle: märka oma rühti, liiguta end iga 30–60 minuti järel ja paku oma lihastele paar korda nädalas veidi koormust. Sinu selg ja su aju tänavad sind selle eest.

"Rüht ei pea olema perfektne – see peab olema vahelduv. Liigu, tunne end paremini. Punkt."

Viited:
  1. Ekelund, U. et al. (2016). The Lancet - Physical activity and mortality.
  2. Schumann, M. et al. (2022). Sports Medicine - Resistance Training and Sitting Discomfort.